Pühapäev, 3. veebruar 2013

Kleit "kolmest üks"


Eelmise aasta lõpus tutvusin Kajaga, kes teeb superlahedaid taaskasutuskleite. Ta ostab sekkaritest vaid naturaalsetest kiududest kampsuneid ja muid kudumeid (enamasti villaseid, sekka ka kašmiiri, siidi ja puuvilla) ja laseb siis oma sõbrannal need uuteks kleitideks õmmelda. Algul kui ma neid FB pilte nägin, siis ma nii vaimustuses polnudki, aga kui mul Teeristi jõululaadal õnnestus neid kleite oma silmaga näha, siis oli ikka oh-ja-ah-kui-kui-ilusad :)) Kui mina ükskord stange juurde jõudsin, siis minu soovitud mõõtudega kleiti enam alles polnud, nii et tookord jäin kleidita.
Aga ometi hakkasin Haapsalu Humanas (kuhu ma väga tihti satun, kuna ma pean ju ometi aega sisustama, kui Maibritti trennist ootan) kahtlaselt tihti kampsunistange juures käima ja lõpuks, kui ma siis seda valge-rohekassinisega kampsunit nägin, otsustasin, et sellest peab minule kleit tulema. Haarsin kaasa veel ühe vallge kootud pluusi ka ja kodust pööningult leidsin ühe kootud seeliku, mille ma kunagi oma emale sekkarist ostin aga mida ta eriti ei kandnud ja mulle tagastas (vedas!). Tegelikult haarasin ma sealt veel üht-teist kaasa, kuna juhuslikult oli happyhour ja kõik asjad olid ühe euroga, aga ülejäänu on mul veel ümber tegemata.

Kootud pluus. Kahjuks vaid poolvillane, aga paremat polnud valida.
Villane, kuid samas väga pehme kampsun.
Võiks öelda, et juba kolmanda ringi seelik.
Kui mul materjalid puhtaks olid pestud, algas põlemine :) Ma muudkui mõtlesin ja mõtlesin, et mismoodi kõige paremini neid kolme kombineerida. Käisin Kaja pilte vaatamas ja spioneerimas :) Lõpuks, kui asi oli selge, läks töö lenneldes. Või tegelikult oli veel takistusi. Mul on osad õmblemisreeglid nii sissejuurdunud, et jube raske on vabaks lasta. No põhiliselt see reegel, mispidi tükid tuleb välja lõigata. Et kudidas ma sisi panen rinnale hoopis vales suunas veniva riba? Ja varrukad sain ka lõigata vaid valepidi "kangast". Rääkimata sellest, et kampsuni katki lõikamine on umbes sama nagu raamatust lehe välja rebinime. Et kohe nagu mingi tõrge on ees. Lõpuks ma muidugi hoopis harutasingi kampsuniõmblused lahti, aga see läks ludinal, kuna tükid olid ühendatud kettpistega (või mis ta nimi ongi).


Lõige on pärit Wendy Mullini raamatust "Sew U. Home Stretch." ja selle sama lõike järgi olen teinud selle kleidikese. Pits on uus, ootas oma aega ühes minu pitsikarpidest. Enamasti kasutasin overlokki, vaid pitsi õmlbesin peale tavalise õmblusmasinaga. Ja ma olen selle kleidiga täiesti rahul. Laupäeval käisime linnas ja kohe panin ta selga ka. Ikkagi öö otsa õmmeldud :) Ei see edevus kao kuhugi :)))


Tegu on ka tänuväärse kamuflaažkleidiga. Kui ma tahan kodus rahu saada ja märkamatuks jääda, siis pole muud vaja kui kleit selga ja diivanile pikutama. Kes see ikka padja käest tuleb küsima, et millal süüa saab :)


Tegelikult läks mul materjaliga päris kitsaks. Satside vahel kasutasin ära isegi kootud pluusi soonikkrae. Mustrilisest kampsunist jäid järele vaid mõned siilud ja kõrge kaelus. Ma isegi mõtlesin, et harutaks selle üles ja tikiks/heegeldaks mingid motiivid sellest, aga kui kleit sai valmis, siis oli selgemast selgem, et iga lisadetail oleks liiast.


Ja muidugi sügelevad mul käed nüüd uute taoliste projektide järele. Tahaks ka Maibritile midagi teha ja.... See taaskasutusvärk on ikka nii suurt rõõmu ja rahulolu pakkuv. Ja muidugi suur tänu Kajale inspiratsiooni/idee eest! Kes tema kleitidest on huvitatud, siis võtke aga temaga ühendust ja leppige prooviaeg kokku, need kleidid on päris elus palju ilusamad. Lisaks on tal aeg-ajalt pakkuda tõelisi  vintage asju, siidsametit ja tikitud käekotte :)