Mul oli üks ilus roosa pluus, mis istus hästi ja meeldis mulle. Kahjuks olin ma aga nii laisk ja ei viitsinud moosiketmise ajaks trööbamaid riideid selga panna ja minu kena roosa pluus sai omale jäädavad kirsimoosi plekid. Ükski plekieemaldaja ei aidanud ja nii suundus pluus kaltsukotti, kus juba üks samuti hästi istuv ja roosa, kuid plekiline ja hallikaks tõmbunud pluus ees ootas. Alati saavad endale plekid just need kõige paremad pluusid ja need, mida sa väga ei armasta, muudkui kestavad...
Ühel ööl, kui mul und ei tulnud ja midagi asjalikku ka teha ei viitsinud, sirvisin American Eagle'i lehte ja leidsin ühe maika, mis toredasti värvitud. Ma pole muidu eriline batika sõber, aga sellised lihtsad batika-mummud tundusid küll väga armsad. Mõtlesin, et pluusi nr. 1 puhul võiks sama tehnikat rakendada. Kuna aga kodus olnud Dyloni värvipakiga sai värvida 250g materjali, siis uhasin potti ka pluusi nr.2. Peale mõningasi manipulatsioone sain omale helesiniste mummudega ja ilma plekkideta pluusi. Pluus nr.2 tuli aga sinine, tumesiniste plekkidega. Ehk siis ei kadunud need plekid kuhugi. Nii et pluusi tuli edasi kaunistada. Kuna mul ühtegi vaimukat ideed pähe ei tulnud, siis otsustasin lihtsalt vaba käega mõned lilled pluusile joonistada. Kasutasin selleks musta tekstiilivildikat. Lillesüdamikesse läks pisut glitter-värvi.
Nüüd on mul siis jälle kaks uut pluusi. Ei saaks öelda, et mul kapis vähe t-pluuse oleks, aga olukorras, kus ma olen endale aastase riideostmise paastu kehtestanud, on taoline värskendus üsna teretulnud.
